Põllu ettevalmistamine kartuli kasvatamiseks
Niisiis oli meil kaks hekterit maad. Okei, osa sellest võis arvestada hoonete ja iluaia jm alla. No äkki üks jäi ikka üle kartuli jaoks. See oli aga lihtsalt söötis, aastaid mingi ebamäärane umbhein peal kasvanud.
Kuidas käib põllu ettevalmistamine kartuli kasvatamiseks
Esimese asjana suundusime kohalikku ühistusse palvega see meie väike põllulapp üles künda. Muidugi oleks jube lahe ise traktorit omada. Aga no me pole ju selliseld linna rikkurid, et kohe hull masinapark hoovis. Hea, et murutrktorigi ostetud saime.
Ühistu agronoom suutis meie innukust veidi tagasi tõmmata ja kartulikasvatamisel ettetulevaid probleeme tutvustada, milleks üheks suuremaks võib saada kohalik traatuss. Linnavurlena tundus lihtne – maa üles künda ja kevadel kartul mulda panna. Nüüd kuulsime väljendit, mis meenus ka aegadetagusest kooli ajalootunnist, kui Eesti põllumajanduses toimus revolutsiooniline mitmevälja süsteemile üleminek. Ehk märksõnaks sai külvikord. Et kartul ikka võimalikult hästi kasvada saaks, oleks hea enne seda samal maal mingit teravilja või hernest kasvatada. See puhastab mulla võimalikest parasiitidest. Aga meil polnud aega. Läksime hea õnne peale välja.
Ühistumehed kündsid põllu sipsti ära. Okei, minu meelest läks ikka jube kaua, vahepeal jõudsin uuesti helistada ja muretseda ega meid kollanokki pole ära unustatud. Õnneks mitte. Ühel novembri päeval oli põld küntud. Kaugelt oli küll väga kaunis vaade, must maa. Lähedalt vaadates nägi väga jube mättahunnik välja. Lootsin, et need talvejooksul lagunevad ja kevadeks on ilus pehme muld.
Juba see põllu asend on väga tore, elumaja poolt vaadatuna läheb üles mäge ja kaob silmapiiri taha. Kõik see oli ahvatlevalt musta mullaga kaetud. Ruttasin ligemalt vaatama ja nii kui esimese vaoni jõudsin nägin seal hobuse rauda. Lihtsalt lebas õnn põllu peale! Kujutasin ette, kuidas minu vana-vanaisa oli seda hobusele alla sättinud – mitte vist piisavalt hästi, et too sussi ära kaotas. Igatahes olin leiust väga ärevil.
Hobuseraud
