Peenarde valmistamine
Peenarde valmistamine on jällegi üks tore töö. Nii ilus on kevadel neid vastvalminud musti peenraid vaadata. Ainuke lugu, et peab kohe esimesel päeval vaatama, sest teisel on juba umbrohi tärganud. Mulle õpetas peenra tegemist see sama vanaema, kes omalajal Kolli talus miniaks oli. Kahjuks ei mäleta ma enam, kes talle oskused edasi andis. Niisiis õppisin ma seda vajalikku aiakujundamise oskust Randvere suvilas. Seal on pinnas ammune merepõhi – savine, raske ja kõva. Ja ega muid vahendeid polnud kui puuvarrega labidas ja muskliramm. Meil tänapäeval on esimese vaimustusega muretsetud moodne mullafrees MDT T/380 M. Sellega on ikka jube hea lasta. Eriti sellise maapeal, mis juba mitu aastat kasutusel olnud. Uudismaad saab ka edukalt üles harida, vaja ainult veidi rohkem jõudu. Labidaga ei anna ikkagi võrrelda.
Peenarde valmistamine – üks minu lemmikuid
Nagu eelmisel hooajal selgeks saime, või õigemini nagu algne plaan üleüldse oli, võtsime sel korral toodete laialdasema valiku ette. Põldoast sai eelmisel korral juba räägitud. Meie jaoks üliinimlike pingutustega sai seeme maha. Näis, mis ja kuidas sealt üles tuleb. Möödunud nädalavahetusel lisandusid mahasaanute valikusse punane peet, porgand ja sibul. Lisaks veel kasvuhoonesse tomatid, paprikad ja tsillid. Jääb ainult loota, et seekord need paprikad ka paprikateks kasvavad, mitte nagu eelmine aasta, kus meil oli tsilli uputus. Tomati taimede ettekasvatamisest loobusin kohe peal üheaastast katsetamist. Palju lihtsam ja mugavam oli taimed tuntud ja läbi katsetatud kasvataja käest Viimsi aiandi kasvuhoonete lagunenud jäänukitest osta. Oleme selle taimekasvataja tomateid juba aastaid kasutanud ning alati väga rahule jäänud. Tal on ka väga lai sordivalik. Igal aastal lisandub midagi uut ja huvitavat.
Kasvuhoone ettevalmistuse õhinaga nakatusid kõik pereliikmed. Lastel lõbu laialt – sai piisavalt mudaseks ennast teha. Vanematel ka hea meel, et veidi liikuda ja värsket õhku sai peale pikka pimedat talve peamiselt tubastes tingimustes asju ajades. Mulle on ikka meeldinud erinevaid tomati sorte maha panna. Nii sai ka seekord valik üsna lai. Tavalistele punastele lisaks oranze, rohelisi ja musti. Ei puudu ka kirsstomati, samuti mitut eri värvi. Kahjuks pole mul juba aastaid õnnestunud leida lapsepõlve lemmikut Musta printsi. Eks ma üritan tühimikku täita muude variantidega aga sellist mõnusat tumedat lihatomatit pole suutnud teist veel leida.
Avamaal on küüslauk ilusti kasvama läinud. Eelmisel aastal Palamuse laadalt ostetud seeme sai sügisel maha pandud. Lisaks soovitust kuulates ka mahalangenud lehtedega ära kaetud. Maasikad on samuti talve vapralt üle elanud ning osa juba õitsevad.
Me küll võime arvata, et teeme seal kõik nagu oma järgi. Tegelikult käib inspektor kogu aeg asja üle kontrollimas. Kured on meiega nii harjunud, et ei imestaks kui üks päev nad köögist leiaks.