Kinnisvara üleandmine
Kuna me nii-nii väga seda kohta endale tahtsime, nõustusime esialgu kõigi imelike pisiasjadega, sealhulgas ka müüja sooviga lükata kinnisvara üleandmine augustisse. Teistele võis see imelik tunduda. Meile tegelikult ka kui oleksime sügavamalt järgi mõtelnud aga selline kokkulepe sai veebruaris notari juures sõlmitud. Eks ta siis külma, sombuse ja halli ilma taustal tundus nagu ok, et no küll jõuab seal teha ja toimetada. Aga kui mai kätte jõudis ning loodus värske helerohelise taustal õitsema lõi, oleks tahtnud küll juba oma näpud mulda pista.
Käisime mõned korrad suve jooksul oma kaunist kohta vaatamas ning panime maha ka proovipartii kartuleid ja sibulaid. Etteruttavalt võib ütelda, et saak oli väga paljulubav. Saime 6x6m põllult umbes poole talve jagu kartuleid. Oleks ilusti uue aastani välja vedanud kui hiir poleks sügisel keldris pidu pidanud ja suurema osa nahka pistnud. Sibulaga läks paremini – seda ta vist ei tahtnud, ilusad suured, mahlased ja mõnusalt teravad täiendasid me söögilauda pea kevadeni.
Kinnisvara üleandmine toimus 15.augustil
See päev oli kalendris punase ringiga ära märgitud ning hea, et mingist hetkest ei hakanud kriipsukestega aega maha lugema.
Asusime varahommikul teele – mina, Tanel ja minu isa. Olime Taneliga mõlemad seni vaid korra kortereid üleandnud. Nüüd tuli terve objekt põhjalikult üle vaadata – nii palju erinevaid hooneid, kokkulepitud asju, mis müüjast maha jäid ning kuidas kogu süsteem üldse töötab. Igal majapidamisel on oma nipid. Näiteks, kuidas paremini sauna kraani kinni keerata. Kuidas jälgida, et välivooliku kraan ei mädandaks oma tiluva veega seina läbi. Kuidas kaevukaan on juba üsna mädanenud ja sinna peale pole tark astuda. Väga oluliseks teemaks on loomulikult küttesüsteem. Kuidas töötab automaatika ja kuidas see manuaalsele puuküttele ümber lülitada. Peab siinkohal mainima, et me pole tegelikult siiani võtnud aega, et seda puudega kütmist toimima saada. Korra üritasime, siis oli tulemuseks maja täis suitsu ning sooja vee kadumine. Aga meil on see kavas. Kohe kui mõned kiiremad asjad tehtud saavad.
Peale põhjalikku ülevaatust, istusime veel veidi aega ning endine omanik andis meile hulga telefoni numbreid. Siis hakkasin mõistma, et maal vist asjad niimoodi käivadki – sa pead tundma hulga inimesi, kes tunnevad hulga inimesi, kes teavad ja teevad erinevaid asju, teenuseid, töid, tooteid. Mul sai märkmikus mitu head lehekülge täis ja oleme ausad, osa neist olen ka edukalt kasutanud.
Ja siis me jäimegi oma uude kaunisse majapidamisse õigete peremeestena omapäi. Nagu noored vast kokku kolinud – ei ühtegi pottigi, et teed keeta või panni muna praadimiseks. Olime otsustanud kohe ka esimese öö seal veeta – magamisriided ettenägelikult kaasa võttes. Suure maja peale leidsime ka paar madratsiga voodit. Suundusime Jõgeva linna ostlema. Mulle on alati meeldinud need maapiirkonna poed – seal lihtsalt leidub kuidagi hoopis teistsugust kaupa kui Tallinnas. Rääkimata nõuka-ajast, ka nüüd on see nii. Ilmselt tahetakse pisikesse poodi võimalikult mitmekesine valik luua ja nii sealt saabki huvitavaid, universaalseid ja kordumatuid asju. Leidsime ühe poti vee keetmiseks. Haarasime mõned papp-taldrikud ja grilltoitu. Paras laagri tunne tekkis. Sahvrist leidsime hiljem ühe katkise kannu, mis pidas vett ja millega sai teha nii kohvi kui teed. See on meil nüüd siiani au kohal meenutamaks, kuidas me alustasime.