Kartuli kasvatamine põhus vol.2
Et kuidas meie põhukartuli läheb? No läheb. Väikesed helerohelised pealsed on ilusti põhu seest ennast välja pressinud.
Loe, kuidas see üldse maha sai siit.
Ok, keda ma petan. Täpselt sama suured või ehk suuremadki pealsed rõõmustavad meid kaks sammu kõrval oleval tavaliselt musta mulla vaopealsel.
Lisaks kartuli varrele, pressib sealt põhu seest välja ka igast muid rohelisi taimi. Jällegi arusaamatu – tegemist pidi olema ju rohimisvaba kasvatusmeetotiga?! Tegelikult on see umbrohi kohatine ning sõltub põhupallist. Kahe palli jagu on põld puhas, kahest pallist tuleb aga igast muud jama ka peale kartuli esile.
Veidi aja pärast selgus, et see muu on täiesti tavaline rukkis. Seega võiksime nimetada oma põhuprojekti 3 ühes – kartul, leib ja mõdu. Väga efektiine maa kasutamine. Kartulipealsed sealjuures on veel kõige kiduramad. Kõrval oleval tavapõllul ilutsevad suured, tugevad, kaunid tumerohelised taimed. Samal ajal põhupõllul kiretsevad väikesed madalad, helerohelised äbarikud. Me ei heitnud veel meelt, sest kirjanduses oli mainitud, et pealsed võivad jätta vale mulje. Oluline on ikkagi pärast saagi koristamine – oluliselt suurem ja sealjuures ka puhtam. Muld ei haaku ümber mugula.
Poolest suvest hakkas tunduma, et põhukartuli pealsed hakkavad hoopiski kiratsema, ära kuivama ja võibolla ka mädanema. Ei osanud suurt midagi ette võtta. Imetlesime kõrval oleval tavapõllul kauneid pealseid ja lugesime päevi, et millal saaks esimese pesakonna lahti kaevata.
Ei saanud need põhukad varem valmis midagi. Ei osanud hinnata ka saagi rohkust. Peale 40 päeva möödumist mahapanekust kaevasime esimese saagi üles. Tuleb tunnistada, et olime üsna pettunud. Vahet polnud, kas tavaline kartul või põhu alt. Mõlemad olid peale keetmist sinaka välimusega ning vesised ja maitsetud jubinad. Mina isiklikult polnud muidugi liiga vara ülesvõetud kartuliga varem kokku puutunud. Arvasin, et kartul on ikka sama, kui üles võtta, ainult ehk väiksem. Nüüd küll mingi linnalik loogika ütles, et äkki on siiski liiga vara ning pärast õiget aega ülesvõttes on kartul ikka ilus kollane ning vähegi normaalse maitsega.
Tuleb pettumusega tunnistada, meist põhukasvatajatena asja ei saanud. Võibolla see toimib väiksematel pindadel, võibolla on veel mingeid olulisi pisiasju, mida ei osanud tähele panna. Ei saanud meie kaks nädal varasemat ega 20% kõrgemat saaki. Ja kui oli aeg käes, et nüüd peaks põhualuse ka üles saama, kratsisid kõik kukalt ega osanud midagi kosta. Traktor ei suutnud sellest läbi närida, põhk ummistas lindi ära ja muud head meetodit peale võimalikku käsikorje ei tundunud olevat.
Seega läks meie kevadel erilise innukusega tehtud töö ja neli palli põhku täiega luhta. Kündsime põllu lihtsalt ümber ja kandsime kulud koolirahasse