Kasvuhoone ehitamine
Kuigi meil oli eelmisest omanikust väike klaasist kasvuhoone olemas, jäi sellest ilmselgelt väheks. Teadsin algusest peale, et meid ootab ees uue kasvuhoone ehitamine. Värsked ise kasvatatud tomatid ja kurgid on alati olnud minu elu osa. Esimene kasvuhoone suvilasse valmis minu nii varajases nooruses, et ma vaevu mäletan sellest mingeid uduseid pilte. See oli suurem kui teistel ümbruskondsetel kruntidel ning seal kasvas varakevadest alates roheline salat, mida ma lapsena vihkasin. Tegelikult ei söönud ma mingi vanuseni ka tomatit. Mäletan, et ema proovis mulle seda sisestada nii soola kui suhkruga, kumbki variant ei sobinud minu maitsemeelega. Teiseks käis mulle üsna pinda igakevadised üleasustatud aknalauad Mustamäe korteris, kus kasvatati ette kõikvõimalikke taimi, kaasaarvatud tomat.
Mingil ajal minu maailma vaade siiski muutus ja ma ei jaksanud ära oodata maid, kui sai näpud mulda pista. Hiljem loobusime ettekasvatusest ning ostsime valmis taimed.
Niisiis uurisin talv läbi erinevaid kasvuhooneid. Muidugi ma oleks tahtnud ilusat puitkarkassist ja klaasidega varianti. Aga sain aru, et sellele me hammas ei hakka – ostmiseks liiga kallis ja ise tegemiseks liiga aeganõudev ja kohati võibolla minu oskuste jaoks ka keeruline. Jäid üle ainult polükarbonaat kattega majakesed. No nende valik on ka ikka päris lai. Tegelikult ega mul lõppeks vahet polnud, See jube kihtplast on minu jaoks ikka nii kole, et mängis rolli ainult vähegi mahutatavus ning hind. Lõpuks sai väljavalitud vene toode nimega Treshka. Ehk Kolmeke. Kunagi ammu oli meil suvilas ka olnud kolmerealine aga siis arvasid vanemad, et seda on liiga palju ja tegid uue variandi ainult kahele. Meil Taneliga oli siht silme ees, et lisaks kartulile võiksime pakkuda ka muid köögivilju, seal hulgas tomatit. Kuni selle aastani kasvatasin Randveres nostalgilise järjekindlusega tomati ja mida ise ei jaskanud ära süüa leidis tänulikku kasutust minu sõprade juures. Seega turgu näis olevat.
Tellisin kasvuhoone ära. Müüja oli väga sõbralik ja lahke seletama, mis ja kuidas, mis vahet on erinevatel mudelitel jne. Kokku panema pidin muidugi ise. Ma ei hakka ometi mitut head sadat eurot maksma kui endal käed otsas. Tuleb tunnistada, et vahest tahtsin tööriistad nurka visata ja kutsuda spetsialistid kohale. Vaatamata kaasasolnud joonisele ja justkui numerdatud osadele, läks ikka meeletu aeg enne kui triiphoone püsti saime.
Põhitööline oli ka muidugi kohal ja pidi kõik kruvid üle kontrollima, kas ikka ilusti kõvasti kinni keeratud
No lõpuks saime ikka valmis. Tegelikult tuleb mainida, et me ei jäänud väga palju hiljaks. Mitte nii palju kui tavaliselt, et rong juba täiesti läinud oleks. Olin varakult võtnud ette ka ammuunustatud teo – taimede ettekasvatamine. Külvasin juba märtsi lõpus seemned potti, tegin õigel ajal harvenduse ja vaatasin rõõmuga kuidas esimesed taimed ilusti sirguma hakkasid. Sirgusid ja sirgusid aga kuidagi kidurad said. No ainult nagu niidike venis välja. Olin üsna nõutu. Jälgisin, et ei kastaks üle. Omaarust oli piisavalt valgust ja soojust ka. Mitte ei saagi aru, mis juhtus. Lootsin need niidid ikkagi maha istutada, vaev ju nähtud ja kulu tehtud. Tarisin ilusti pakendatult maale, seal andsin aeg kohaneda. Ja päeval, mil pidin nad maha istutama kukkusid kõik kastid põllu ääres ümber. Vaatasin seda kaost. Kogu mu töö ja vaev, kõik laiali, segamini, haprad taimed murdnud. Olin ikka väga endast väljas. Poetasin paar pisarat ja püüdsin päästa, mis päästa andis. Mulle meeldib kasvatada eri sorti tomateid, et oleks värvi, suuruse ja maitse valikut. Nii olin ka nüüd külvanud umbes kümme erinevat sorti, küll kirsstomateid, küll punaseid, musti ja kollasid. Mõned sordid hukkusid täiesti, mõnest õnnestus paar taime päästa. Kui olin jonnaka järjekindlusega need maha istutanud sain nädala pärast aru, et ega neist ikka head asja ei tule. Toppisin kastid autosse ja läksin oma tavapärasesse aiandisse Viimsis, kust alati olen taimi ostnud. Õnneks seal veel üht teist leidus, mitte kõikki minu soovitud sorte aga see andis võimaluse proovida midagi uut. Lisaks andis see õppetunni, et järgmine aasta jätan ise ettekasvatamise vahele ja valin kohe õigest kohast ilusad tugevad taimed.
Kuigi kasvuhoone sai vaevaga üles ning võttis oma paar nädalavahetust aega, unistan me, et mul oleks seal veel mitu sarnast, kus ma saaksin igas kasvatada kurke, tomateid, paprikat ja muud huvitavat.