Laiuse – Rootsi kuningriigi keskus
Nagu terve Eestimaa on sajandite vältel olnud mitmete võõrvõimude meeltevallas, ei jäänud sellest ilma ka Laiuse kihelkond. Piirkond on olnud asustatud juba kiviajal, mida tõestavad mitme vastavad leiud. Hilisemast rauaajast pärinevad maalinnad Siimusti, Ripuka(Riole), Reastvere ja Vilina külades. Nii ongi meie kartulipõllu kõrval iidne linnamägi, kus vanad eestlased elasid ja ilmselt ka juurvilju kasvatasid. Küll mitte kartulit, mis jõudsid Eestisse alles 18. sajandi.
Kirjalikud märgid pärinevad 14. sajandist, kui 1319.aastal mainiti esmakordselt Laiuse kirikut, mis hiljem sai kaitsepatrooni järgi nime Püha Jüri kirik. Umbes samal ajal võis alata ka muistse ordulinnuse ehitus, mille juures toimusid olulised lahingud nii Liivi- kui Põhjasõja aegadel.
Peale Vene ja Poola võimu all elamist, vallutasid maa rootslased. Ajaloolaste hinnangul võis oluline osa ordulinnusest hävineda 1622.aasta paiku, mil seda enam üles ei ehitatud. Gustav II Adolt andis Laiuse piirkonna oma väepealik Henrik Klasson Flemingile, kelle pojast sai Laiuse Vabahärra.
Ometi leidis lagunenud linnuses pelgupaiga Karl XII, kes talvitus seal 1701.aastal. Nii võib ütelda, et kogu Rootsi kuningriiki on omal ajal juhitud Laiuselt.
Loe pikemalt: http://www.jogevavv.ee/laiuse
Ja vaata ka Wikipeediat: https://et.wikipedia.org/wiki/Laiuse_ordulinnus
Kuigi tänasel päeval tunnen end uhkusena olevat põliseestlane – põlvkond põlvkonna järgi pärinenud uuritud sugupuust, pole siiski päris alguseni teada, kuidas kõige esimene peremees Kollile satus. Kõige varasemad ülestähendused rahvaloendustest on hinnanud Laiuse piirkonna asukatest üle poole muulastest sisseränduriteks peamiselt Venemaalt. Aga eks teadaolevalt me kõik sealt Uuralite tagant pärit ole, kes varem, kes hiljem tulnud.
Nagu ürikutest lugeda võib, tegid sõjad, katkud ja näljaaastad nii ulatuslikke laastamistöid rahvastiku seas, et on ime, kuidas me siiani siiski välja oleme vedanud. Vaatamata sellele, et aastaks 1712 oli Vilina külla jäänud alles vaid 12 hinge, suudetid varasem rahvaarv juba vähem kui sajandiga taastada seitsmekümne ligi. Jaanuar 2016 seisuga on külas 46 elanikku. (allikas: http://www.jogevavv.ee/rahvastik)
Huvitavat lugemist leiab veel: